Luuk õunaredeli jaoks

Nii. Lapsele mõeldud aiamaja hakkab valmis saama. Kõige tähtsam on olemas - luuk, mille kaudu saab õunapuu otsa ronida. Loomuikult tuleb vee üht-teist saagida, mõõta ja naelutada, aga tervikpilt hakkab juba looma.

Peas on aga kogu see aeg olnud mõte sellest, kas mina oleksin väiksena just sellist majakest tahtnud. Nüüd ehitangi sellist maja, mida ise oleksin poisikesena soovinud. Poolteise korruseline, rõduga ja redeliga...

Fotol on näha õunapuu juures olev suur ava, mille kaudu saab peagi majast õunapuu otsa ronida. Teha on veel vastav rõdu ja redel, aga need on võrreldes majaga ikkagi "pisiasjad".

Vahel meenub mulle see jutt vanaemast, kes elas õunapuu otsas. Ei tea kas paarikümne aasta pärast vanaisana viitsin samuti õunapuu otsa ronida või mitte. Aga eks seda näitab aeg...

Pool katust katsin kasvuhoone plastikuga. Avastasin, et sellel on UV-kiirguse kaitse peal... selline valge kile. Ei tea kas see maha tõmmata või jätta peale. Ootan sügiseni. Ja kui siis see ei hakka ise lahti tulema, siis otsustan.

Teise poole katusest valmistasin vanast eterniidist. See on tugev ja vastupidav materjal. On pidanud vastu kõik viimase paarikümne aasta augustikuu tormid ja talvised külmad. Peab vastu ka poiste rünnakud...

Vend tuli vaatama ja kui kahtlesin maja vastupidavuses, siis andis ta hea soovituse. "Roni ise maja otsa. Kõiguta ja raputa seda paraja tugevusega. Kui sinu all see vastu peab, siis peab ka poistekarja all vastu."

Sellel fotol on hästi näha see puu-otsa-ronimise-ava. Paremal pool see väiksem on akna jaoks. Puu otsa ronimise ava ette tahan teha sellised sissepoole avanevad uksed.

Ikka selleks, et kui väljas vihma sajab, ei pritsiks "tuba" märjaks. Aknale panen ette läbipaistva 2 mm paksuse plastiku, sest see ei purune kildudeks. Ohutus ikka ennekõige.

Tänu plastikust katusele pole vaja karta ka seda, et majas liiga pime oleks. On ju see mõeldud ikkagi kasvuhoonete katmiseks. Võibolla saab jörgmisel kevadel selle al ka taimi kasvatada...

Minu suureks rõõmuks on maja konstruktsioon selline, et ma saan seda soojustada 100 mm penoga. Vaevalt, et selles majas keegi tahab talvel elada, aga mulle annab igatahes sooja see teadmine, et maja on võimalik soojustada.

Ja nii see majakene valmibki - laud laua järel, nael naela järel.. Vahepeale mõõtmist, loodimist, kruvimist ja nuputamist. Nagu vanasõnagi ütleb - enne kinnitamist tuleb üheksa korda mõõta, kontollida ja nuputada.

Järgmine suurem töö on maja värvimine. Varusin kollast peitsi... Männikarvaline või -tooniline, nagu etiketi peal kirjas.

Suvi veel kestab. Teiegi jõuate omale ühe aiamaja ehitada.