Naistepäeva paiku sai kõvasti tomati seemneid mulda külvatud. Seda tegime päris suure varuga, sest mitmes pakis olid kas eelmise või üleelmise aasta seemned. Kuna meil kasvuhoonet ei ole, siis oleme aastaid tomateid maja ääres kasvatanud. Soojemal suvel rohkem - külmemal vähem -, saaki saanud.
Närtsivad tulbid tuletasid meelde, et õue kõige soojem ja valgusküllasem koht on jälle vaba - maja lõunakülg. Miks mitte kasutada seda kohta tomatite kasvatamiseks. Seal on valge ja soe ning see meeldib tomatitele väga.
Kasvuhoone puudumine pole tänu maja lõunaseinale takistanud meil tomateid istutamast. Mõeldud tehtud... Kühvlid kätte ja auke kaevama.
Igasse auku sai puistatud natuke vutisõnnikut. Kuna vutisõnnik annab toitaineid tasapisi kahe-kolme aasta jooksul, sobib see koht ka järgmisel aastal tomatite istutamiseks. Kui teisi ideid ei teki.
Naabrimehelt sain väga huvitava "retsepti" toimatite istutamiseks. Paljud blogilugejad ehk juba teavad, aga minule oli see retsept suureks uudiseks.
Tuntud lugu on see, et tomati istutamisel pannakse taime juurte alla üks Eesti rahvuskala RÄIM. Võib panna ka heeringa pea või paar väiksemat silku... Uudiseks oli aga see, et linnusõnniku-vette vistatkse peotäis-kaks nõgeseid.
Lisan siia foto maja heledast seinast, mis peegeldab päikesevalguse tagasi taimedele. Nii on taimed nagu kahelt poolt vagustatud...
Siis lastakse sellel rammusal vedelikul mõnda aega seista. Selle ajaga annavad nõgesed veele just selle mida vaja - kaitse kõisugu kahjulike putukate vastu.
Peab järele proovima. Naabrimees lisas, et said tänu sellele retseptile nii paju tomateid, et pidid suurema osa neist ketsupiks tegema. Ja seda tavalise tomatikasvatuse juures. See tähedas, et tavaline arv tomatitaimi andsid kolm-neli korda suurema saagi.
Ta ei osanud seletada, kas see tomatiküllus tekkis tänu rammusale virtsaveele või siis hoopis nõgeste putukatõrjele. Võis siis tänu mõlema koostööle.
Kui augud valmis, raputame põhja kühvliotsatäie vutisõnnikut. Siis paneme taime auku ning kraabime mulla peale. Sõnniku ja juurte vahele tuleb kindlasti mullakiht panna, muidu "kõrvetab" sõnnik juured ära. Surume mulla tihedalt varre ümber kinni. Ümber varre teeme ka väikese ringlohu kastmisvee jaoks.
Järgmisel fotol ongi näha kuidas vesi ringlohus niisutab tomatitaime suhteliselt väikesel alal. Sellega hoiate kokku kallist vett.
Siinkohal lisan veel ühe foto, mille peal on hästi näha maja sein tomatitaime taga. Selline hele sein peegeldabki taimele tagasi täiendavat päikesevalgust ja soojust.
Kes käesoleval aastal ei jõua neid nõuandeid oma peenardel rakendada, saab seda teha uuel aastal.
Tomat on kõige tänuväärsem taim algajale aednikule. See on nagu umbrohi, kui istutad ta liiga sügavale... kasvab hästi. Saab ta natuke viga... kasvab ikka päris hästi. Pane see kas või küljeli kasvama, ikka saad sügisel päris hea saagi. Ainult külm lõpetab tema elutee...
Soovin teile edukat katsetamist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar